Muld

Description
1. PEDOSFÄÄR Koostanud Vaike Rootsmaa, täiendanud Elle Reisenbuk Tartu 2008 2. Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee,…

Please download to get full document.

View again

of 51
All materials on our website are shared by users. If you have any questions about copyright issues, please report us to resolve them. We are always happy to assist you.
Information
Category:

Design

Publish on:

Views: 0 | Pages: 51

Extension: PDF | Download: 0

Share
Transcript
  • 1. PEDOSFÄÄR Koostanud Vaike Rootsmaa, täiendanud Elle Reisenbuk Tartu 2008
  • 2. Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
  • 3. Murenemise tähtsus looduses • Tekivad setted • Tekib muld • Muutub pinnamood Erosioon ja murenemine koos loovad huvitavaid pinnavorme.
  • 4. Murenemist põhjustavad tegurid: temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima vesi hapnik süsihappegaas soodustab: niiske ja soe kliima taimed loomad mikroorganismid Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine Bioloogiline murenemine
  • 5. Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. • Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele. 1 kuup, 6 tahku 8 kuupi, 48 tahku 64 kuupi, 384 tahku V= 1m³ V= 1m³ V= 1m³ S= 6m² S= 12m² S= 24m² 0 10 20 30 40 50 60 70 6 12 24 kogupindala osakestearv
  • 6. • Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu. • Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. • Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes.
  • 7. Füüsikalise murenemise tulemusena muutub kivim väiksemateks osadeks.
  • 8. Keemiline murenemine Keemiline murenemine e. porsumine, selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid ioonid lahustunud lahustunud kujul jämedad setted ioonid kivimi lagunemine kvarts jm setted o o k e a n i muundumine happed, hapnik peened settedsavi jt sekundaarsed mineraalid
  • 9. • Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. • Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. • Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. • Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine – vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne.
  • 10. Leostumise näiteks on karstumine – nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Balcarka karstikoobas Moraavias Tšehhis. Foto: Urmas Tartes.
  • 11. Aggteleki karstikoopad Ungaris
  • 12. Keemilised reaktsioonid • Lahustumine – lahustuvad mineraalid kaovad • Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to ) – so liitumine hapnikuga (+O2) • Hüdratatsioon – vee liitumine mineraali koostisse • Hüdrolüüs – soola lagunemine vesikesk- konnas happeks ja aluseks
  • 13. Porsumine vihmametsades – punakas toon tingitud rauasisaldusest
  • 14. MULD Muld teiste sfääride hulgas LITOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄRATMOSFÄÄR M ullaõhk Varis ja organism idKivim idja m ineraalid M ullavesi Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini.
  • 15. Mulla definitsioone Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli).
  • 16. MULLA KOOSTIS VEDEL OSA 25% ANORGAANILINEORGAANILINE ORGANISMID HUUMUS KIVIMID MINERAALID TAHKE OSA 50% GAASILINE OSA 25% Mulla profiilMulla horisont
  • 17. Mulla osa bioloogilises aineringes taimtoiduline loom kiskjataim lagundaja mulla huumus orgaaniline aine minerali- seerumine
  • 18. Mullatekketegurid LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht
  • 19. Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Tekib huumushorisont. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. Huumushorisont A Leethorisont E Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C
  • 20. Mullaprofiil • Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. • Ainete liikumine mullas oleneb: – lähtekivimi koostisest; – taimkatte tüübist; – sademete ja aurumise vahekorrast. S A D E M E D A U R U M I N E
  • 21. Näited Eesti geograafia CD-lt
  • 22. Aineringe Maa sfääride ja mulla horisontide vahel Pedosfäär Huumushorisont A Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C Litosfäär Biosfäär Atmosfäär Hüdrosfäär O2 t o l m t o l m CO2 org.aine ioonid ioonid i o o n i d huumus, savi, oksiidid N CO2 m i n e r a a l a i n e d toitained toitained
  • 23. 1. TUNDRAVÖÖND Kliima: pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske. Mulla veerežiim: liigniisked mullad, igikelts takistab läbiuhtumist. Mulla paksus: õhukesed mullad. MAAILMA MULLAD JA PEAMISED MULLAPROTSESSID
  • 24. Mullaprotsessid 1) Gleistumine • toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet • nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks • raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale (sellest sinakashall või rohekas horisont) • iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas Soostumine – liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekke- protsess. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Eristatakse: turvastumist, gleistumist.
  • 25. 2) Turvastumine • Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. • Iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas. • Orgaaniline aine on võimeline siduma suures koguses vett – see suurendab liigniiskust ja turvastumist.
  • 26. Tundragleimuld Horisondid: AT – toorhuumuslik horisont (orgaanilise aine kuhjumine, A ja T vahepealne aste) CG – gleistunud lähekivim (sinakas) Kultuuride viljelemine: liiga külm, vegetatsiooniperiood liiga lühike
  • 27. 2. OKASMETSAD Kliima: jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise (humiidne kliima). Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: kuni 1m.
  • 28. Mullaprotsessid Leetumine • orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale • iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all • suureneb mulla happesus, väheneb viljakus • toimub jahedas niiskes kliimas (parasvööde) • iseloomulik okasmetsade muldadele
  • 29. Okasmetsa leetmuld Horisondid: O – orgaaniline kõduhorisont A – huumushorisont (tume) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vajavad väetamist ja lupjamist.
  • 30. Leetmuld • Parasvöötme okasmetsad; • sademed > aurumine; • mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; • kujuneb hele toitainete- vaene väljauhtehorisont; • mullad happelised; • viljakuse tase madal.
  • 31. 3. LEHTMETSAD Kliima: pehmem talv, soojem suvi, sademeid peaaegu võrdselt aurumisega. Veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: kuni 1 m. Mullaprotsessid: leostumine – vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast Kultuuride viljelemine: sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks, st metsa palju maha võetud.
  • 32. O A E B C D Horisondid: O – kõduhorisont (õhuke) A – huumushorisont (tüse) E – väljauhtehorisont (ei ole selgesti eristatav, kuna mullad pole nii happelised ja suurt väljauhtumist ei toimu) B – laiaulatuslik pruun sisseuhtehorisont C – lähtekivim Lehtmetsade pruunmuld
  • 33. Pruunmuld • Parasvöötme laialehised metsad; • sademed ~ aurumine; • varisevad lehed soodustavad huumuse teket; • üsna viljakad; • enamasti põllustatud.
  • 34. 4. ROHTLAD Kliima: kontinentaalne kliima, sademed = aurumine, suvel pikk kuivaperiood, esineb põuda. Mulla veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: üle 1m. Kõige viljakamad mullad: kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. (sõmer – huumuse tõttu liitunud liiva- ja saviosakesed)
  • 35. Kamardumine • protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. • soojas, niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini • intensiivsem keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi • iseloomulik rohtlate mustmuldadele (parasvööde), kuid kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega läbipõimumine toimub mingil määral kõikides muldades. Mullaprotsessid
  • 36. Rohtla mustmuld A – tüse huumushorisont B – sisseuhtehorisont C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: maailma viljakaim piirkond, probleemideks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon.
  • 37. Mustmuld • Rohtlad; • sademed = < aurumine; • tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); • rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; • väga viljakad; • suur põllustatus.
  • 38. 5. KÕRB JA POOLKÕRB Kliima: ariidne, semiariidne kliima (väga kuiv), aurumine ületab tunduvalt sademete hulga. Mulla veerežiim: aurumise ülekaal. Mulla paksus: õhukesed.
  • 39. Sooldunud kõrbemuld A – vaevumärgatav huumushorisont B – soolarikas sisseuhtehorisont C – lähtekivim
  • 40. Üks abinõu: Niisutamisega samaaegselt toimub kuivendamine Mullaprotsessid SOOLDUMINE • esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga • soolade (Mg2+; Ca2+; K+; Na+) kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles • esineb kõrbetes ja poolkõrbetes
  • 41. 6. VIHMAMETSAD Kliima: pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kuid sademete hulk palju suurem. Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: 6 – 10 m. Maailma kõige sügavamale ulatuvad mullad. Mullaprotsessid: ferralisatsioon – mulla rikastumine rauaoksiididega
  • 42. Horisondid: A – huumushorisont (väga õhuke) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks. Troopika punamuld
  • 43. Troopika punamuld • Troopilised vihmametsad; • sademed > aurumine; • mullalahus liigub ülalt alla; • toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; • väheviljakad.
  • 44. Mullastikuvööndid
  • 45. Sademete hulk
  • 46. Mullad loodusvööndites igikelts Tundramuld Okasmetsa leetmuld Lehtmetsa pruunmuld Rohtla mustmuld Kõrbemuld Troopika punamuld Sademete ülekaal Auramise ülekaal Tasakaalustatud veerežiim
  • 47. Igikelts
  • 48. Muldade tihenemine Vee-erosioon Sooldumine Tuuleerosioon Muld tekib väga aeglaselt, kuid võib hävida kiiresti
  • 49. Rannikukõrb Peruus Mullaerosioon Amazonase piirkonnasRasked masinad metsas Pruunsöekaevandus
  • 50. Muldade kaitse Metsa säilitamine nõlvadelTerrasside rajamineRibapõllundus laugetel nõlvadelVooluvete reguleerimineMetsaribad tuuleerosiooni takistamiseksRibapõllundus tuuleerosiooni takistamiseksHekkide istutamine uhterosiooni vähendamiseks
  • 51. Linnamullad Ehitiste alt kooritakse muld ära Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele Pidev tallamine tihendab pinnast
  • We Need Your Support
    Thank you for visiting our website and your interest in our free products and services. We are nonprofit website to share and download documents. To the running of this website, we need your help to support us.

    Thanks to everyone for your continued support.

    No, Thanks