Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal - PDF

Description
52 Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal Ülo Kask, Janita Andrijevskaja, Livia Kask, Priit Heinla Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam 52 Tallinna Tehnikaülikool SA

Please download to get full document.

View again

of 25
All materials on our website are shared by users. If you have any questions about copyright issues, please report us to resolve them. We are always happy to assist you.
Information
Category:

Self-Help

Publish on:

Views: 18 | Pages: 25

Extension: PDF | Download: 0

Share
Transcript
52 Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal Ülo Kask, Janita Andrijevskaja, Livia Kask, Priit Heinla Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam 52 Tallinna Tehnikaülikool SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal Jäätmed mootorikütuseks Projekt From Waste to Traffic Fuel (W-Fuel) Ülo Kask, Janita Andrijevskaja, Livia Kask, Priit Heinla, Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam ISBN: (painettu) ISBN: (verkkojulkaisu) ISSN Copyright: MTT Kirjoittajat: Ülo Kask, Janita Andrijevskaja, Livia Kask, Priit Heinla, Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam Julkaisija ja kustantaja: MTT Jokioinen Julkaisuvuosi: 2012 Kannen kuva: MTT:n kuva-arkisto Sissejuhatus Uued eesmärgid taastuvate energiaallikate kasutamisel võeti ELis vastu aastal. Nende eesmärkide kohaselt tuleks ELis aastaks 2020 tõsta taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20%-ni, suurendada energiatõhusust 20% ning vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 20%. Transpordisektoris on taastuvenergiaallikatest toodetavate kütuste kasutamise kohustuslik miinimumeesmärk aastaks 10% sektori energiatarbimisest. Need eesmärgid puudutavad kõiki ELi riike (direktiiv 2009/28/EÜ). Käesoleva pilootuuringu aruanne on koostatud Euroopa Liidu Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmi Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammi projekti Jäätmed mootorikütuseks ( From Waste to Traffic Fuel, W-Fuel ) raames, mille peamine eesmärk on edendada biogaasi tootmist ja selle kasutamist mootorikütusena. Projekti pilootaladeks Eestis on valitud kaks maakonda: Harju ja Lääne-Viru. Selles aruandes keskendutakse Lääne-Viru maakonnale 1. Aruande eesmärk on soodustada tõhusat biogaasi tootmist ja selle kasutamist transpordikütusena Lääne-Viru maakonnas kui ühes projekti W- Fuel sihtpiirkonnas. Aruanne hõlmab Lääne-Virumaa biomassiressursside süsteemset analüüsi, biogaasi tootmise stsenaariume ja võimaliku biogaasijaama teostatavuse eeluuringut ning kirjeldab võimalusi biogaasi kasutamiseks transpordikütusena. Biogaasi tootmise ja kasutamise keskkonna- ning majandusmõju hindamiseks võrreldi biogaasi tootmise edendamise stsenaariumi tavapärase (senise) arengu jätkumist eeldava stsenaariumiga. Võimalike edasiste arengusuundade võrdlemiseks uuriti ka biojäätmete võimalike vältimismeetmete mõju. Joonis 1. Lääne-Viru maakonna kaart Eestis elanike arvult viiendal ( seisuga elanikku) ja pindalalt neljandal (3626,6 km²) kohal olev Lääne-Virumaa maakond asub Kirde-Eestis. Maakonna keskus on Rakvere linn, kus elab elanikku (seisuga ). Harju maakonna koosseisu kuulub 15 kohaliku omavalitsuse üksust (joonis 1). Suurimad tööstuslike biojäätmete ja reoveesetete tekitajad Lääne-Virumaal on AS Rakvere Lihakombinaat, AS Rakvere Vesi ja AS Estonian Cell. Projekti W-Fuel sihtpiirkonnad Harju- ja Lääne-Virumaa valiti välja seetõttu, et nendes regioonides tekkis ja aastal (projekti ettevalmistamise ajal) kõige rohkem 1 Aruande Harju maakonna kohta saab alla laadida projekti koduleheküljelt MTT RAPORTTI 52 3 biojäätmeid ja reoveesetet Eestis aastal andsid Harju- ja Lääne-Virumaa kokku 52% Eesti biojäätmetest ja 62% reoveesettest. Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF), Eestis toetab projekti kaasfinantseerijana Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti juhtpartner on Soome Põllumajandus- ja Toiduainete Uuringute Instituut (MTT Agrifood Research Finland), teised partnerid on Helsingi Piirkonna Keskkonnateenistus (HSY), Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut ning SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Eesti-poolsed projekti toetavad partnerid on EV Keskkonnaministeerium, Tallinna Keskkonnaamet, Lääne-Viru Maavalitsus, OÜ Baltic Biogas, OÜ Mõnus Minek, AS Terts ja Saare Maavalitsus. Märksõnad Biojäätmed, reoveesete, sõnnik, energiakultuurid, biogaas, biogaasijaam, biogaasi puhastamismeetodid, biometaan, mootorikütus, jäätmetekke vältimine, keskkonna- ja majandusliku mõju hindamine, tasuvusanalüüs. 4 MTT RAPORTTI 52 SISUKORD 1. BIOJÄÄTMETE JA REOVEESETTE KOGUSTE KAARDISTAMINE JA JÄÄTMETEKKE VÄLTIMINE Biojäätmete ja reoveesette kogused ja prognoos aastaks Meetmed biojäätmete ja reoveesette vältimiseks Näiteid biojäätmete ja reoveesette tekke vältimisest Eestis BIOGAASI TOOTMISVÕIMALUSED LÄÄNE-VIRUMAAL Biogaasi potentsiaal maakonnas Variant A: praeguse arengusuunaga jätkamine Variant B: näitliku biogaasijaama paiknemine ja tehnoloogia Biogaasijaama kavandatud asukoht Lääne-Viru maakonnas Biogaasijaama tehnoloogia ja seadmete valik Biogaasi tootmisprotsess BIOMETAANI KASUTAMINE TRANSPORDIKÜTUSENA AASTAL Biogaasi tootmis- ja puhastamisjaama asukoht Biogaasitoorme transport Biogaasi puhastamismeetod Biometaani potentsiaalsed kasutajad Biometaanitankla Tuleviku arengusuunad KESKKONNA- JA MAJANDUSLIKU MÕJU HINDAMINE LÄÄNE-VIRUMAAL Toidujäätmete vältimise mõju Biogaasi tootmise ja kasutamise keskkonna- ja majandusmõju KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS MTT RAPORTTI 52 5 1. Biojäätmete ja reoveesette koguste kaardistamine ja jäätmetekke vältimine Projekti W-Fuel üks tegevustest oli suunatud biojäätmete ja reoveesette tekke vältimisele. Eesti projektipartnerite poolsed tulemused selles valdkonnas on kirjeldatud aruandes Biojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks, millega saab tutvuda projekti kodulehel Jäätmekäitlusjaamu projekteerides hinnatakse sihtpiirkondade jäätmekogused tihtipeale liiga suurteks. Projekti W-Fuel üheks põhieesmärgiks on kavandada realistlikke plaane biogaasijaamade rajamiseks, kus võimalikud toorainekogused tulevikus vastaksid tegelikule jäätmete hulgale, mis suunatakse taaskasutusse pärast jäätmete tekke vähendamise abinõude rakendamist. Seetõttu pöörataksegi projektis olulist tähelepanu ka jäätmetekke vältimisele ja prognoositakse vastavate meetmete mõju biojäätmete ja reoveesette koguste muutumisele tulevikus. Põhitegevused kahe Eesti projektipiirkonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) kohta olid järgmised: Selgitati välja biojäätmete (liikide lõikes) ja reoveesetete kogused aastail , Prognoositi nende koguste arengutrende aastani 2020, arvestades erinevate vältimismeetmete mõju, Analüüsiti ja kirjeldati erinevate vältimismeetmete võimalusi jäätmetekke vältimise kavade koostamiseks. Enamik kasutatud statistilistest andmetest biojäätmete ja reoveesette koguste kohta on saadud Eesti Keskkonnateabe Keskuse (KTK) andmebaasist. Lisaks statistilistele andmetele kasutati ka intervjuude käigus saadud andmeid. Töö käigus intervjueeriti 25 ettevõtet ja institutsiooni, eeskätt suurimaid biojäätmete ja reoveesette tekitajaid. Intervjuude põhiteemad olid biojäätmete ja reoveesette kogused, koostis ning käitlemis- ja vältimise meetodid. Oluliseks probleemiks jäätmeandmete kogumisel ja analüüsimisel oli nende usaldusväärsus. Tuleb arvestada, et KTK andmed jäätmekoguste kohta võivad olla ebatäpsed, kajastades näiteks kogutud, mitte reaalselt tekkinud jäätmekoguseid. Andmekvaliteet sõltub paratamatult andmeandja (jäätmetekitajad ja -käitlejad) tahtest esitada KTK-le adekvaatseid andmeid. Eeskätt just andmete usaldusväärsuse hindamiseks intervjueeriti täiendavalt ka spetsialiste Keskkonnaministeeriumis, Jäätmekäitlejate Liidus, Tallinna Keskkonnaametis ja Lääne-Viru Jäätmekeskuses. Andmete usaldusväärsuse aspekti tuli loomulikult arvestada ka biojäätmete ja reoveesette koguste prognoosimisel Biojäätmete ja reoveesette kogused ja prognoos aastaks 2020 Prognooside saamiseks koostati kahte tüüpi stsenaariumid. Esimene stsenaarium (A) vastab olukorrale, kus riik ei rakenda erilisi jäätmetetekke vältimise meetmeid (ei majapidamistes ega tööstussektoris). See on nn Business As Usual (BAU) stsenaarium (tavapärane äritegevus ehk senine areng). Teine stsenaarium (B) vastab olukorrale, kus riigis jõustuvad mitmed jäätmetekke vältimise regulatsioonid (sh ka need meetmed, mida on lähemalt vaadeldud käesolevas töös). Prognooside baasaastaks võeti partneritevahelisel kokkuleppel Sõltuvalt vältimise meetmete edukusest, esitati stsenaariumi B prognoos aastaks 2020 kolme alamstsenaariumina: 6 MTT RAPORTTI 52 B1 biojäätmete kogus väheneb 1-2% võrreldes aasta kogusega ja reoveesette kogus jääb samale tasemele, B2 biojäätmete kogus väheneb 15% ja reoveesette kogus 10% võrreldes aasta kogustega, B3 biojäätmete kogus väheneb 30% ja reoveesette kogus 20% võrreldes aasta kogustega. Stsenaariumid B2 ja B3 on soovitatud projekti juhtpartneri poolt (MTT Agrifood Research Finland Soome Põllumajandus- ja Toiduainete Uuringute Instituut). Kuna aluseks olev statistika on lühikese perioodi kohta, tuginevad prognoosid vaid eksperthinnangutel ja juhtpartneri metoodilistel soovitustel. Lisaks kaasati prognoositulemuste hindamisel eksperte Eesti Keskkonnaministeeriumist ja Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudist. Töö tulemused Lääne-Virumaa kohta on esitatud alljärgnevates tabelites. Biojäätmete ja reoveesette kogused on toodud tabelis 1, nende koguste prognoosid aastaks 2020 on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Biojäätmed ja reoveesetted Lääne-Virumaal , tonni 2008 Jäätmeliik sh majapidamised Kokku Biojäätmed toiduainetetööstuselt sh: Loomsete kudede jäätmed (liha- ja kalatööstus) Tarbimiskõlbmatud materjalid toiduainete valmistamisest liha- ja kalatööstuselt Tarbimiskõlbmatud materjalid piimatööstuselt Piirituse destilleerimisjäägid Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed, samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sh liigiti kogutud jäätmed sh: Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed Toiduõli ja -rasv Biolagundatavad aia- ja haljastusjäätmed Biojäätmete osa (40%) segaolmejäätmetes BIOJÄÄTMED KOKKU REOVEESETTED Tabelist 1 näeme, et nagu Tallinnas ja Harjumaal, on ka Lääne-Virumaal mõnede jäätmeliikide koguste osas aastate lõikes suuri erinevusi. Siin on peamine põhjus eeskätt selles, et piirkond on suhteliselt väike ja olulised muutused (nt pankrot, tootmistehnoloogia muutus jm) isegi juba ühe suurema jäätmetekitaja juures võib märkimisväärselt muuta ühe või teise jäätmeliigi koguseid piirkonna kohta tervikuna. MTT RAPORTTI 52 7 Tabel 2. Biojäätmete ja reoveesetete vältimise stsenaariumid Lääne-Virumaal aastaks 2020 Biojäätmed STSENAARIUM A Vältimise stsenaariumid (BAU) B1 B2 B3 ca 11 % ca -1% -15% -30% Muutus aastaks 2020 Kogus a, t Kogus a, t Reoveesetted STSENAARIUM A Vältimise stsenaariumid (BAU) B1 B2 B3 Muutus aastaks 2020 ca 17% 0% -10% -20% Kogus a, t Kogus a, t Koostatud prognoosid põhinevad eeldusel, et Eesti aastane majanduskasv jääb prognoosiperioodil 3-6% piiresse. Kui kasvutempo kujuneb oluliselt erinevaks, tulevad prognoosid uuesti läbi vaadata. Jäätmete vältimise meetmete mõju prognoosimist (stsenaarium B) komplitseerib asjaolu, et lisaks riigi majanduse seisundile sõltub prognoostulemus nii valitud meetmetest kui ka nende rakendamise edukusest. Seetõttu kasutatigi töös kolme alamstsenaariumi, millest esimene (B1) on tõenäoliselt kõige realistlikum ning kolmas (B3) kõige optimistlikum Meetmed biojäätmete ja reoveesette vältimiseks Erilist tähelepanu pöörati biojäätmete ja reoveesette tekke vältimismeetmete analüüsile ja nende võimalikule valikule jäätmetekke vältimise kavade koostamisel. Seadusandliku tausta (nii EL kui kohalikul tasandil) analüüsi, biojäätmete/reoveesette tekitajate intervjueerimise ja valdkonna võtmeekspertidega toimunud arutelude tulemusena koostati järgmine olulisemate vältimismeetmete gruppide loetelu: Biojäätmete tekke vältimismeetmed A.1. Avaliku sektori poolt kasutatavad administratiivsed meetmed A.1.1. Informatiivsed ja edendavad meetmed A.1.2. Finantsmeetmed A.1.3. Seadusandlikud ja muud regulatiivsed meetmed A.2. Biojäätmete tekke vältimismeetmed ettevõtetele, kodumajapidamistele ja ametiasutustele A.2.1. Vältimine haljastuses ja aianduses A.2.2. Vältimine toitlustuses, restoranides ja toiduainetetööstuses A.2.3. Vältimine jaemüügis ja kaubanduses B. Reoveesette tekke vältimismeetmed (sihtgrupiks avalik sektor ning olme- ja tööstusreovett töötlevad reoveepuhastusettevõtted) Vältimismeetmete detailsemad kirjeldused loetletud meetmegruppide lõikes on toodud aruandes Biojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks (www.wfuel.info) Näiteid biojäätmete ja reoveesette tekke vältimisest Eestis Enamikus allpool kirjeldatud näidetes on jäätmetekke vältimise meetmeid võetud kasutusele eelkõige jäätmekäitluskulude vähendamiseks. Erandina võib siin välja tuua Eesti Toidupanga 8 MTT RAPORTTI 52 kampaania, mille põhieesmärgiks on teadlik jäätmetekke vältimine ning väikese sissetulekuga perede aitamine. Eesti Toidupank väldib toidu raiskamist ja kogub toitu puudust kannatavatele inimestele. Toidupank kogub toidukaubandusest ja toiduainetetööstuse ettevõtetest toiduaineid, millede parim enne tähtaeg saab peagi ületatud (või mis ei ole piisava kaubandusliku välimusega turustamiseks) ja vabatahtlike abil toimetatakse need toimetulekuraskustes inimestele (vt ka artiklit Eesti Toidupangast projekti uudiskirjas nr 1). Koolidel ja hooldekodudel on pikaaegne toidujäätmete tekke vältimise traditsioon. Peamine toidujäätmete tekke vältimise meede seisneb inimestele ainult vajalikes (kontrollitud) kogustes maitsva ja tervisliku toidu valmistamises. Lasteaiad ja päevakeskused tellivad oma toidu toitlustusasutustest. Kui toit jõuab kohale, jagatakse see suuremates nõudes (supitirin, vaagen, kauss) laudadele laiali, kust iga laps saab tõsta oma taldrikule nii palju, kui palju ta arvab ära söövat (näiteks kartulid, liha, supp, piim, salat). Nendelt taldrikutelt tuleb vähem biojäätmeid, sest sööjad saavad valida neile meelepärast toitu parajates kogustes. Toiduainetööstuse ettevõtted. Selle tööstusharu suuremates ettevõtetes on köögid ja sööklad, mis pakuvad toitu oma töötajatele, samuti ettevõtete kauplused, kus müüakse oma toodangut või makstakse töölistele isegi osaliselt palka ettevõttes odavamaks hinnatud toodetega. Sel moel vähendatakse vajadusel kiiresti rikneva toodangu jääke. Suurtoitlustusettevõtted. Peamine toidujäätmete tekke vältimise meede seisneb inimestele kontrollitud kogustes maitsva ja tervisliku toidu valmistamises. Teine vältimise võimalus on anda toidujäätmed tasuta loomasöödaks. Sel juhul kogutakse kõik biojäätmed spetsiaalsetesse konteineritesse ja mahutitesse. Kruiisilaevade restoranid. Peamine toidujäätmete tekke vältimise meede seisneb inimestele kontrollitud kogustes maitsva, optimeeritud hinnaga ja tervisliku toidu valmistamises. Paljudes laevades pakutakse toidukordadest puutumata toidu ülejääke oma töötajatele tasuta ja koheselt söömiseks. Haiglad tellivad samuti vajamineva toidu reeglina suurtoitlustusettevõtetest. Kõik toidujäätmed kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse või mahutitesse. Tavaliselt varustavad jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted haiglaid kõigi vajaminevate vahendite ja seadmetega, et koguda toitlustuse biojäätmeid ning biolagunevaid tervishoiujäätmeid, sh nakkusohtlikke jäätmeid olmejäätmetest eraldi. Piimatööstus. Tihti on piimatööstustele probleemiks tootmisest ülejääv suur vadaku kogus. Tavaliselt kasutavad loomakasvatusettevõtted sellist vadakut odava või tasuta loomasöödana. Mõnedes ettevõtetes kasutatakse vadakut ka lisandainena uute toodete valmistamisel. MTT RAPORTTI 52 9 2. Biogaasi tootmisvõimalused Lääne-Virumaal 2.1. Biogaasi potentsiaal maakonnas Projekti tulemusena on Eesti töörühmad koostanud biogaasi võimaliku tootmispotentsiaali prognoosid sihtpiirkondades Harju- ja Lääne-Virumaal. Prognoos on koostatud aastaks 2020, lähtudes projekti püstituses kirjeldatud variandist B, mis eeldab biomassi laialdast kasutuselevõttu biogaasi tootmiseks (variant A eeldab senise olukorra jätkumist, mis pole suunatud biogaasi tootmise arendamisele). Biogaasi toorme olemasolu, aga ka mitmeid muid olulisi tegureid ja tingimusi arvestades selgitati välja ka näitlike biogaasijaamade võimalikud asukohad nendes piirkondades ja valiti sobilikumad biogaasi tootmistehnoloogiad. Peamisteks ressurssideks biogaasi tootmisel on biojäätmed, reoveesetted, läga ja sõnnik ning rohtne biomass. Biogaasi potentsiaali arvutamisel hinnati ja prognoositi kõigepealt nende ressursside tekkekogused, seejärel täpsustati, kui suur osa prognoositud kogustest võiks olla reaalselt kasutatav biogaasi tootmisel. Täpsustatud toormekoguste alusel arvutati lõpptulemus biogaasi (arvestatuna biometaanile) tootmispotentsiaalid vaadeldavates maakondades. Tulemused Lääne-Virumaa kohta on toodud tabelis 3. Biomassi ressursside prognoosimisel biogaasi tootmiseks aastal 2020 kasutati järgmisi eeldusi ja hinnanguid: Biojäätmed ja reoveesetted Biojäätmete kogus toiduainetetööstusest jääb stabiilseks Lääne-Virumaal on selle tööstusharu biojäätmete kogus üsna suur, need tekivad peamiselt lihatööstusettevõttes Rakvere Lihakombinaat AS. Tulevikus on teiseks suuremaks biojäätmete tekitajaks kujunemas piiritust tootev Estonian Spirit Ltd, mis taasalustas Rakveres tegevust a. Biojäätmete kogused selles ettevõttes võivad ulatuda 30 tuh. tonnini (vt tabel 3). Intervjuud nendes suuremates biojäätmeid tekitavates ettevõtetes on näidanud, et ettevõtted üritavad vähendada biojäätmete koguseid niipalju kui võimalik, vältimaks kiirelt suurenevaid prügilatasusid. Ettevõtted valivad ja arendavad uusi tehnoloogiaid, uusi tooteid ja uusi turge jäätmekoguste vähendamiseks, aga ka tulu saamiseks taaskasutusest. Seetõttu on neid meetmeid arvestades eeldatud, et biojäätmete hulk toiduainetetööstuse ettevõtetest ei kasva aastaks Olmejäätmete biolagunev osa võib väheneda max 0,3% aastas Biolagunevate jäätmete eraldi kogumist alustati aastal. Samm-sammult muutub see paremini korraldatuks ja efektiivsemaks. Samas mõjutavad biojäätmete koguseid kodumajapidamistes, kauplustes ja teenindusettevõtetes rakendatavad vältimismeetmed. On üsna realistlik eeldada, et esimesel viiel aastal peale vältimismeetmete rakendamist jäävad biojäätmete kogused veel suhteliselt samale tasemele. Selle aja jooksul inimeste käitumishrjumused vähehaaval muutuvad, mis võib edaspidi viia biojäätmete koguse vähenemisele 0,1 kuni 0,3% aastas. Reoveesetete kogus jääb püsivaks Reoveesetete kogus võib lähiaastatel kasvada kui rohkem kodumajapidamisi liitub olemasoleva kanalisatsioonisüsteemiga või propageeritakse tsentraliseeritud reoveekäitluse arendamist kohtades, kus see varem puudus (nt nagu on toimunud Saksamaal ja Rootsis). Siiski, arvestades reovee vältimise meetmeid, puhastamistehnoloogiate täiustumist ja foonina üldisi sotsiaalmajanduslikke võimalusi, leiavad valdkonna eksperdid (nt A. Kuusik jt Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudist), et reoveesetete kogused jäävad perioodil suhteliselt stabiilseks (vt tabel 3). 10 MTT RAPORTTI 52 Sõnnik ja läga (vedelsõnnik) Veised. Prognoosides on eeldatud veiste arvu kasvu 1,5% (2009 tasemest) aastaks See kasv võib toimuda seoses ülemaailmse nõudluse kasvuga piimatoodetele, arvestades sealjuures Eesti suhteliselt sobivaid klimaatilisi tingimusi veisekasvatuseks. Eeldatakse ka, et EL-i toetused Baltimaade veisekasvatajatele suurenevad (praegu on need kordades väiksemad kui EL-i vanades liikmesriikides). Sead. Eeldatakse 1%-list arvu kasvu aastaks Viimasel mõnel aastal on suurenenud nõudlus Venemaal põhjustanud elussigade ekspordi kasvu Eestist. Samas on siin oluline vä
Related Search
We Need Your Support
Thank you for visiting our website and your interest in our free products and services. We are nonprofit website to share and download documents. To the running of this website, we need your help to support us.

Thanks to everyone for your continued support.

No, Thanks